Koostööõpe – siit tulevad meeskonnamängijad kodus, tööl ja kogukonnas!

Meeskonnamängijad on need inimesed, kellega koos on lust ja rõõm luua pere, ehitada ettevõtet ja palju muudki! Mõned näited:

Meeskonnamängija kodus on see issi, kes näeb ka kodus lapsi kasvatava emme tegevust tööna, suhtub sellesse lugupidamisega ning pakub oma naisele rõõmuga puhkehetki ja tuge.

Meeskonnamängija tööl on see ülemus, kes jätab alluva suhtes tiimikoosolekul teravad märkused tegemata ning korraldab üks-ühele vestluse, et välja selgitada, kuidas ta saaks alluval aidata paremaid tulemusi saavutada.

Meeskonnamängija kogukonnas on see täiskasvanu, kes rahulolematuse korral linnas toimuva üle jätab mõtted skandaali ülespuhumisest pausile ja esimese sammuna pöördub hoopis linnaametnike poole, et ühiselt lahendust leida.

 

Koostööõppega panustame mitme olulise probleemi lahendamisesse

Noorte vaimse tervise probleemid on jätkuvalt tõusuteel. Loome keskkonna, kus tunnetest rääkimine on teretulnud ja igati normaalne nähtus. Noored harjuvad tasapisi oma tundeid ja mõtteid väljendama – see võimaldab neil kriitilistel momentidel, nagu näiteks suitsiidimõtete korral, abi otsida.

Peresuhete purunemist saab paljudel juhtudel ära hoida, kui partnerid oskavad oma soove ja muresid üksteisele tõhusalt kommunikeerida. Koostööõppe ainekursusel õpivad noored konflikte rahumeelselt lahendama.

Vägivald (sh perevägivald) tekib enamasti sellest, et vägivallatseja ei ole võimeline oma emotsioonidega muul viisil toime tulema, kui teistele haiget tehes. Koostööõppe ainekursusel noored uurivad oma tundeid ja emotsioone, õpivad neid rahumeelselt väljendama ja õpivad hoiakuid ning tehnikaid oma emotsioonidega rahumeelseks toimetulekuks.

Ühiskondlik polariseerumine toimub siis, kui arutelu fookus on tõestamisel “mul on õigus, sul mitte” ja seega ei olda valmis uudishimulikult “vastaspoole” seisukohta ja argumente kuulama.  Koostööõppe ainekursusel õpivad noored samm-sammult toime tulema arvamuste paljususega. Samuti õpivad noored analüüsima, miks nad midagi arvavad või ütlevad.

 

Koostööõpe

Koostööõppe aines kasutame simulatsioone, mänge ja muid tegevusi, et noored saaksid tunnis päriseluga sarnase kogemuse. Abstraktset juttu me ei räägi, selle asemel asuvad õpilased kaasahaaravasse tegevusse. Pärast tegevust arutame üheskoos läbi, mis juhtus ja miks, mida keegi tundis ning kuidas see kõik päriseluga seostub.

Koostööõpe sobib noortele alates ca 15. eluaastast: keskkooliastme, kutseõppe ja ülikoolis õppivatele noortele.

 

Tagasiside

2020. aasta sügisel läbi viidud pilootprojektis osalenud Keila Kooli õpilased tõid välja, et tunnid ühendasid klassikaaslaseid, aitasid omavahel paremaid suhteid luua ja üksteise seltsis vabamalt tunda. Noorte tagasiside järgi on nad meie tundides õppinud väärtustama selliseid koosviibimisi, kus meelemürgivabalt koos lõbutsetakse ja sisukate teemade üle arutletakse. Toodi välja näiteks veel:

“Sain klassikaaslastega palju lähedasemaks. Enese tunnete peegeldamine aitab mul ennast paremini aktsepteerida. Õppisin mehi, naisi ja ennast paremini tundma.”

“Õppisin meeste mõttemaailma paremini tundma. Nt mida nad väärtustavad või kuidas nad üldse meid vaatavad.”

“Kuna ma ise olen suhteliselt vaikne ja kinnine inimene, siis tänu erinevatele aktiivsetele mängudele ja arvamuste avaldamisele olen jõudnud enda mugavustsooni ja tunnen ennast julgemana.”

“Õppisin, et kõigil ei pea kõigis küsimustes olema samasugune arvamus, nagu minul.”